Lapsed katsejänesteks?!? – kommentaar linnaametnik V.Messerile (Rakvere lastehoiud on kvaliteetsed ja vastavad kõikidele nõuetele)

Lapsed katsejänesteks?!?

On kahetsusväärne, et ühe tubli väikelapse ema mure ja tähelepanu juhtimine lapsehoiukohtade probleemidele on sisulise arutelu ja lahenduste pakkumise asemel kaasa toonud ametkondliku ringkaitse ja personaalse rünnaku teema algataja vastu. Lootuses summutada algataja ning jätkata näo tegemist, justkui oleks kõik parimas korras. Selle fassaadi taha saab peita nägu aga niikaua kuni midagi hirmsat juhtub. Või kuni lapsevanemad on vaigistatud ning nende mured ilusa jutuga kummutatud. Või kuni valimised on möödas.

Samasuguse fassaadi taga on vähemalt üks lapsehoiurühm, kuid ilmselt rohkemadki. Kuniks järelevalvet ei teostata ja lapsevanemate initsiatiiv alanduste ja ringkaitsega lämmatatakse, ei saa me ka kindlad olla, kui turvalises lastehoius meie kõige pisemad linnaelanikud on.

Lastehoiu Õnnelaps asutaja Riina Roobergi tahtmatus tunnistada või tahtlik soov eirata lapsevanema Ulvi Põldma artiklis toodud mustvalget sedastust, et oma lapse hoiurühma inspekteerimisest tehtud järeldusi ei kanna ta kindlasti mitte üle kõikidele lapsehoiurühmadele tekitab omakorda küsimuse Roobergi motiivi kohta rünnata teema tõstatajat. Minu isiklik veendumus on- kui millelegi kommentaar anda, siis tuleks ka algallikas läbi lugeda.  Antud juhul on Rooberg loonud debati algatajast valemulje, heites talle ette fakte, mida Põldma pole kordagi väitnud ning selline rünnak on inetu ja alatu.

Olukord on seda pentsikum, et kodanikuühiskonna alustalaks olevad aktiivsed ja initsiatiivikad inimesed, kes võitlevad parema keskkonna, kodupaiga ja turvalisuse eest, valatakse üle negatiivsete kommentaaride ja isiklike solvangutega. Selle asemel et tappa initsiatiiv ja rünnata probleemile tähelepanu juhtijat, peaks vastavad linnaametnikud välja pakkuma lahendusi!

Me räägime siiski lastest! Meie kõige väiksemast järelkasvust, kes teeb oma esimesi samme harjumaks sotsiaalse suhtlemisega, kohanemaks keskkonnaga ning saamaks esimesi teadmisi ja kogemusi üksteisega arvestamisel ning õpetajatega suhtlemisel. Kogemus “sina magad täna diivanil” tekitab eraldustunde, fakt, et “tualettpaberit ei jätkunud “ tekitab lapses piinlikkust, rääkimata juhtmetest särtsu saamisest, diivanilt alla kukkumisest, konfliktsituatsioonide tekkimisest ja õpetajate tähelepanu jagamisest toidutegemise, laste mängu, igaühe vajaduste ning eripärade vahel. See kõik  võib niivõrd hapras eas olevate laste psüühikale jätta jälje, millest sõltub nende pisikeste edasine elu ja ka vaimne tervis. Lastehoid peab olema turvatunnet loov koht! Ja seda nii lastele kui lapsevanematele!

Lapsed ei saa olla sellises olukorras katsejänesteks – kas juhtub midagi või ei juhtu, kas keegi saab voolu või ei saa, kas jalgratta sadul on läbimärg ja laps haigestub või mitte. Sellised variandid ei tohiks olla 21. sajandil mõeldavadki! Ja linnaametnik räägib siinkohal, et lapsehoiud vastavad “kõikidele seadusega ette nähtud nõuetele”?! Kui seadus ei näe otsesõnu ette, et diivanilt alla kukkuda ei tohi, siis järelikult on see lubatud? Kui seadus ei näe ette, et sipelgad ei tohi põrandal joosta, siis las jooksevad?! Seadus ei näe ka paljusid teisi asju ette, mida kõike pole võimalik isegi seadustesse kirjutada, kuid mida lapsevanemad märkavad ja taunivad! Kas linnaametnik Vilja Messer või Lääne-Viru Maavalitsus on reaalaselt teostanud järelevalvet, et ta ajakirjanduses sai kinnitada fakti – lastehoiuteenust pakutakse vastavalt seadustele? Sellisel juhul soovin ma vastava järelevalveaktiga tutvuda.

Minu jaoks on probleemituumaks see, et kaalul on ju meie laste elud ja turvalisus ning selle valdkonna eest vastutavad linnaametnikud teevad seejuures nägu, et kõik on hästi! Ja kui järelevalvet teha ei suudeta või taheta, siis peaks linn tunnistama, et eraettevõtete eesmärk on kasumi teenimine ning kui see käib kulude kokkuhoiu, tualettpaberi puudumise, krohvi seljavahele kukkumise ja meie laste turvalisuselt kokku hoidmise kaudu, siis tuleb tunnistada olukorra trööstitust ja need lastehoiud sulgeda! Mitte püüda vaigistada sõnumitoojat!

Fassaadi taga võiks ka sisu olla! Mõtelgem sellele, enne kui on hilja.

 

Kert Karus

Kahe lapse isa, rakverelane

PS! Antud teemal ei ole puutumust Rakvere linna lasteaedadega – need on OK, vaid seotud  eraettevõtja poolt pakutavat nö koduse lastehoiuteenusega.

 

 

 

Kingitusest Rakvere haiglale

17ndal märtsil avati Rakvere haiglas renoveeritud erakorralise meditsiini osakond. Võrreldes varasemaga on nüüd tingimused nii patsientidele, kui ka meditsiinipersonalile oluliselt paranenud. Ja tõesti, osakond on avar, uuendatud on tehnikat, logistikat ning personalil on nüüd lihtsam jälgida vaatluse all olevaid patsiente. Renoveerimisprojekt ei olnud odav, minu mäletmist mööda maksis see kokku kõik üle 1 milj euro. Kuna tegemist on maakonna haiglaga, ehk sisuliselt on selle haigla omanikud, kõik Lääne-Virumaal elavad maksumaksjad, siis tegin AS Rakvere Vesi nõukogule ettepaneku teha omaltpoolt haiglale kingitus. Teadsin, et hädasti vajaks uuendamist haiglas juba pikka aega ekpluatatsioonis olev endoskoopia nö baasseade, mis on moraalselt vananenud. Tegemist on seadmega, mis on haiglas igapäevaselt kasutuses ning nii nagu automehaaanik vajab auto efektiivseks ning kvaliteetseks remontimiseks häid tööriistu, vajab ka arst patsientide ravimiseks  häid tööriistu. Sai ka mitmete ettevõtjatega eelnevalt kokkulepitud, et ka nemad eraisikutena toetavad haiglat sellesama seadme ostmiseks ning Rakvere linnavolikogus leppisime kokku, et ka linn haigla suurima aktsionärina annab oma panuse.

 

Kinkekaart haiglale AS Rakvere Vesi poolt

Traditsioonid eksperimentaalses linnas

Iga väikelinn võitleb oma identiteedi, eripära ja tähelepanu eest. Kunagisest kreisilinnast sai käesoleva aastatuhande algusaastatel võõrkeelse nime sarnasust ära kasutades idee crazy linnast kui millestki ootamatust, uuenduslikust, isegi jahmatavast ja pöörasest.

See kontseptsioon on saatnud erinevaid linnavõime ja linna tegemisi erineva pöörasuse astmega käesoleva ajani. Ja ega sellest midagi halba olegi. Vastupidi- Rakvere on suutnud teha end rahvaarvust suuremaks, paista suurema ja võimsamana haldusjaotuse ja meediapiiridest kaugemale. Mõnes mõttes on tegemist müügitööga. Me tahame linnana paista suurema ja ägedamana, et siia sooviksid tulla inimesed üle kogu maailma. Et siia tuleksid turistid, kes elavdaksid linna majandust, panustades majutus- toitlustus- ja meelelahutusasutustesse; et siia tuleksid kultuuritarbijad, kes käivad kontsertidel ja festivalidel ning jätavad maha toodete ja teenuste eest makstud tasu. See kõik on õige ja vajalik. Tänapäeval ainult oma rahva sisetarbimise pealt majandust ei elavda, seda enam, et tendents on pigem äraminemise kasuks.

Siiski on asju, mis mõeldud mitte enese müümiseks, vaid vastupidi- enese leidmiseks või taasleidmiseks. Linna üheks oluliseks missiooniks väliskülalistele meeldimise kõrval on ka oma kodanike hoidmine ja neile meeldimine. Kohalikud inimesed annavad linnale oma tegeliku näo. Klantspiltide, ideede ja kontseptsioonide taga on tegelikkus, mis on oluliselt tähtsam kui see pilt või nägu või sõnum, mida väljapoole saadetakse. See kehtib ka linna maineürituste, sümbolite ja sündmuste osas. Kõik, millega linn tegeleb ja kuidas linna ehitab ning ehib, on seotud linnakodanikega ning sõnum neist ja neile. Linnakodanik peaks olema uhke oma linna üle, tundma rõõmu ja uhkust avalikest objektidest ja linna tsentrist ning keskväljakust. Igaüks peaks tundma, et see on tema linn ja et tema on selle linna osa.

Viimase hullumeelse ideega- püstitada traditsioonilise kuuse asemel liipritest ja puujääkidest ehitatud täishaarne kolmnurk- on aga suure osa elanikkonna arvates üle piiri mindud. On igati mõistetav, et paljud uued lahendused ja ideed ei saagi kõigile meeldida. Isiklikult suhtun ka uuendustesse, innovatsiooni ja eriilmelisusesse toetavalt ning tolerantsiga. Siiski on asju, millega ei eksperimenteerita ning kombed ja traditsioonid on üks neist.

Haljas puu on olnud aastakümneid jõulude ja aastavahetuse lahutamatu osa ja side mineviku ning traditsioonidega. Lapsed ja ka täiskasvanud on alati asetanud kuusele soove, ehteid ning häid mõtteid. Kuuselõhn teeb platsi eriliselt meeldivaks ning hubaseks, tuues kodu- ning kindlustunde. Linna keskplatsi kuusk võib olla paljudele ainus jõulukuusk, mis sümboliseerib advendiaega ning mille üle rõõmu tunda. Võib olla jätab nii mõnigi oma korterisse noore puu seetõttu viimata. Õpivad sellest lapsedki, et kui meil on olemas linna jõulupuu, millest õhtuti mööduda ja mis kõiki rõõmustab, siis pole koju oma puud vajagi. Lõhnad ja haistingud on lastel veel eriti tundlikud ning kuidagi ei sooviks, et lastele jääks teadmine jõulupuust kui ükskõik millest kolmnurga või koonusekujulisest.

Kunst ja installatsioonid on alati riskantsed, eriti kui kokku saavad uuenduslikud ja traditsioonidest kinni pidavad inimesed. Seetõttu ei olnud ka selle aasta valik linna esinduspuuks ehitada liiprimonstrum just kõige õigem valik. Niisuguse kuuske meenutava ehitise oleks võinud paigutada kuskile linnaossa, mõne suurema kaubanduskeskuse ette või kasvõi mõnele parkimisplatsile. Mitte aga linna südamesse linna esindusplatsile. Mõistan neid inimesi täielikult, kes tunnevad pettumust, külmust ja okast hinges. Nendest okastest, mis linnakodanike hingedes kriibivad, võiks ehitada terve jõulupuu.

IMG_5435-0.JPG

Rakvere Kõrgemägi saab uue alguse!

Täna hommikul kohtusin Rakveres endise rakverlase ja Rakvere I Keskkooli vilistlase Aare Tamme’ga. Aaret võib kahtlemata tituleerida kõige edukamaks eestlasest mäesuusasportlaseks, kes on osalenud ka olümpial. Vähesed aga teavad, et Rakveres asuv Kõrgemägi on mitte ainult Aare, vaid ka paljude teiste sportlaste jaoks olnud koht, kust on saanud alguse edukas mäesuusasportlase karjäär (Rita ja Hardi Kroon, Toivo Küngas jne). Tänagi meenutas Aare, et olümpia ettevalmistusprogrammi aeroobset osa harjutas ta just Kõrgmäe metsades ja mäel joostes.

Meie kohtumise eesmärk aga seisnes selles, et Aare tuleb appi oma kogemustega (paljude mäesuusakeskuste arendamise kogemus) edasiste Kõrgemäe arengute planeerimisel ja korraldamisel. Täna sai ka põhimõtteliselt välja valitud Aare soovitusel  tõstuk, mis suusahuvilisi mäe otsa sõidutama hakkab. Samuti muud tegevused, mis vajavad erinevate ametiasutustega suhtlemist.

Lisaks kiitis Aare mäe profiili, mis rahuldab ka kõige nõudlikumat suusatajat, samuti on seal võimalik tegeleda mäesuusatamise algõppega ning rajada ka snowtube’i park.

Meie plaanidesse mahub ka suusamäe kõrvale nn staadioni krossiraja ehitus ning kokkulepe on sõlmitud “mäkketõusu” entusiastidega, kes teisele poole mäge ameerika stiilis raja ehitavad. Samuti oleme puhastanud ja laiendanud Kõrgemäe metsades 3 km murdmaasuusaraja, mis eelkõige talvel peaks leevendama Palermo suusaradade ülekoormatust.

 

IMG_3310

 

Uhkustunne ei saa olla loosunglik!

Tõenäoliselt elasid paljud kaasa neljapäevasele korvpallilahingule Eesti ja Bulgaaria vahel. Mõnedki andsid oma poolehoiust ja kaasaelamisest teada valimishõngulises võtmes. Reformierakonna slogan “Uhke Eesti üle” pannakse kõnelema ka Facebooki postitustes ning eesrindlikult tegi seda reformierakondlane Marko Torm järgmises sedastuses “Uhke Rakvere üle, sest Rakveres pallinud Reinar ja Rain on väga hästi mängu sekkunud. Võitle, Eesti, võitle!” Jätka lugemist

Rahvusvaheline karatelaager Rakveres

11 – 16.august toimub Rakvere Spordikeskuses järjekordne, juba traditsiooniks kujunenud rahvusvaheline karate suurlaager. Selguse huvides olgu öeldud, et tegemist on nn sportliku karate, mitte mõne karate koolkonna treeninglaagriga ning ülesehituselt ettevalmistava iseloomuga enne septembris Hispaanias toimuvaid maailmameistrivõistlusi. Jätka lugemist

Palermo Spordiklubi nimelugu

Palju on minult küsitud, miks on Rakvere linna spordiklubil kunagise Sitsiilia emiraati tähtsaima linna Palermo nimi? Ei ole ju mõistlik panna spordiklubile suvalise linna nime, kui puudub vähimalgi määral seos sellega. Mõistetav on näiteks Rakvere Spordiklubi või Pärnu Spordiklubi, kuid Palermo Spordiklubi – kõrvalseisjale kindlasti arusaamatu. Seevastu rakverelasele, kes vähegi oma kodulinna ajalugu tunneb võib aimata nimepaneku põhjust.

Jätka lugemist

Uhkus oma inimeste ja nende saavutuste või loodavate objektide üle?

Möödunud kuu lõpus toimus Rakvere teatrikohvikus linlastele avatud debatt linna imago teemadel. Esinesid nii linnavalitsuse esindajad, mainekujundusega seotud inimesed kui ka linna käekäigust huvitatud isikud. Tulihingelise kaitsekõne pälvinud hiigelsuure liivakella püstitamise idee Rakvere südalinna tekitab paljudes erinevaid seisukohti. Nii ka minul. Jätka lugemist