Karateharrastajad tahavad oma ala viia olümpiale

Iga golfi-, ragbi-, aga ka mälumängu- ja spordisõpra huvitab fakt, et 2016. aastal toimuvatel Rio de Janeiro olümpiamängudel on uute aladena esindatud ragbi ja golf. Tõsi, mõlemad on varemgi olnud mängude kavas: golf viimati 1904. ja ragbi 1924. aastal.

Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) tegi oma otsuse nende alade kasuks mitme hääletusetapiga.

Ragbi üle otsustamisel lahkhelisid palju ei olnud, sellele viitavad hääletustulemused: 81 poolt, 8 vastu. Golf napsas oma koha aga karate ees, mis selleks olümpiaks koos squash’i, pesapalli ja rulluisutamisega joone alla jäid.

Kuid sportlik vaim ei lase kunagi alla anda, vaid paneb tegema järeldusi, parandusi ning võitlema lõpuni soovitud tulemuste eest. Nii ei ole karatesõbrad ja selle alaga tegelejad maha matnud mõtet tõsta karate olümpiaalade hulka.

Karate on populaarne spordiala, hõlmates 185 riigi alaliitu ning moodustades sotsiaalse võrgustiku alaga tegelejate vahel läbi kogu elutsükli. Universaalsetel löögitehnikatel põhineva spordialana hõlmab karate enam kui kümmet miljonit karatesportlast ja ületab saja miljoni harrastaja piiri. Ka Eestis on karate löögitehnikatel põhinevate alade tipus, harrastajaid on kokku 2474.

Vaatemängulisena pakub karate pealtvaatajatele ilusaid elamusi oma dünaamilisuse, atraktiivsuse, kire ja taktikaliste võimaluste poolest. Neil põhjustel ahvatleb see ala just nooremat generatsiooni, kes alles seisab oma valiku ees. Karate ei nõua ka finantsiliselt palju – treeningusaalist, võistluspartnerist ja tahtest piisab.

Karate sisaldab endas sõjakunsti, ideoloogilist võitlust, tahtejõudu, sihikindlust ja vastase austamist, mis on laiendatav suhtumise kujundamisena ükskõik millisele elulisele olukorrale ja konkurentsi hõlmavale tegevusele.

Iga spordiala juures mängib kasvatuslik osa määravat rolli.

Ausus spordis, ausad võtted ning vastase paremuse tunnistamine on ala karm, ent õiglane osa. Laste kokkupuuted kontaktaladega õpetavad õiget suhtumist vägivalda, tugevdavad füüsist ja psüühilist poolt. Iga treeneri roll on lisaks ala tehnilisele poolele ja võitlusvaimu süstimisele õpetada võitlemise kõrval ka oskust kaotada, austada oma partnereid ja vastaseid ning toime tulla kaotusvalu ja -kibedusega.

See on ka põhjus, miks karatet soovitakse senisest enam väärtustada ning tõsta olümpiaalade sekka. Sellest johtuvalt on Maailma Karate Föderatsioon 7. oktoobri kuulutanud ülemaailmseks karate päevaks ning kahtlemata väärib ala Eestiski suuremat tähelepanu. Tallinnas Solarise keskuses korraldatakse sel päeval karatet tutvustav demonstratsioonesinemine.

Eestis hakati karatet harrastama 1969. aastal, aga et sel ajal oli karate kuulutatud mittesoovitavaks spordialaks, kulus kümme aastat, enne kui see 1979. aastal legaliseeriti. Järgnes kõrgperiood, mis kestis 1983. aastani, mil ala taas ära keelati ning tegevus kolis n-ö põranda alla.

Kümme aastat hiljem, 15. veebruaril 1992, loodi aga Eesti Karate Föderatsioon (EKF), mis 1993. aastal võeti Euroopa Karate Föderatsiooni (EKF) täisliikmeks ning 1994. aastal saavutati täisliikmelisus Maailma Karate Föderatsioonis (World Karate Federation – WKF).

Esimest korda osaleti 1993. aasta Euroopa meistrivõistlustel Prahas ning 1996. aastal maailmameistrivõistlustel, kus Eestit esindasid Marko Luhamaa ja Aleksandr Zõkov. Esimene neist on viinud Eesti karate maailmakaardile ning osaleb aktiivselt ka Rakvere Palermo spordiklubi sportlaste õpetamisel.

Lääne-Virumaa kannab karate arendamisel Eestis keskset rolli. Juba kuuendat aastat toimuvad Rakveres maailma karate tippe hõlmavad laagrid ja Eesti meistrivõistlused, Vinni spordihoones on igal aastal treeninud Eesti karatekoondised.

Koostöös karate paremikku kuuluvate sportlastega püüdleme kõrgemate tulemuste ja efektiivsemate treeningute poole. Jääb üle loota, et aastaks 2020 on karatest saanud olümpiaala ning olümpiale sõidavad just Lääne-Virumaalt sirgunud karatekad.

Lisa kommentaar