Rakverlane valiti Eesti Karate Föderatsiooni esimeheks

Politsei eriüksuse K-komando looja ja selle pikaajaline juht sensei Lembit Kolk ja Kert karus

Politsei eriüksuse K-komando looja ja selle pikaaegne juht sensei Lembit Kolk ja Kert karus

Eest Karate Föderatsioon (EKF) valis neljapäeval, 29. mail Tallinnas toimunud üldkoosolekul ametisse uue juhatuse, mille esimeheks valiti rakverlane Kert Karus ning presidendiks Jaanus Rahumägi.

Lisaks Karusele ja Rahumäele kuuluvad EKFi uude juhatusse Marko Luhamaa, Vadim Gri, Norman Tali ja Reimo Hammerberg. Varasem president, alates 2000. aastast EKFi juhtinud Raivo Kütt valiti üldkoosolekul aupresidendiks, politsei eriüksuse K-komando looja ja selle pikaaegne juht Lembit Kolk, kes oli aastatel 1978 – 1992 Eesti karatekoondise peatreener ning karate maailmameister Marko Luhamaa föderatsiooni auliikmeks.

Kert Karuse sõnul on Eesti karate tugevuseks pikaajalised traditsioonid, mis ulatuvad aastasse 1969, kui alustati esmakordselt karate harrastamist Eestis, 1974 moodustati Eesti NSV Judo ja Karate Föderatsioon. “Eestis harrastab täna karated ligemale 3000 harrastajat, olles suurima liikmeskonnaga kontaktala liit Eestis, mis on Eesti Olümpiakomitee ja Euroopa Karate Föderatsiooni liige. Uue juhatuse peamiseks eesmärgiks on kasvatada Eestis karate harrastajate hulka, tõhustada klubide tegevust, teha senisest paremat koostööd politsei ja kaitsejõududega ning pöörata sihistatud tähelepanu ennetustegevusele noorte hulgas,” lausus Karus.

Kert Karus on võitluskunstidega seotud viimased 25 aastat ning tal on karates esimese astme must vöö. Ta on spetsialiseerunud täiskontaktkarate harrastamisele ning on paljukordne karate Eesti meistrivõistluste ja rahvusvaheliste turniiride medalist.

Puutumatus kindlustab parlamendi toimimise

Virumaa Teataja usutles mind Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelevalve Kolleegiumi hiljutine otsuse osas, millega jäeti rahuldamata õiguskantsleri taotlus tunnustada põhiseadusvastaseks kriminaalmenetluse seadustikus olevad sätted, mis annavad õiguskantslerile pädevuse anda nõusolek või keelduda selle andmisest Riigikogu liikme suhtes kriminaalmenetluses menetlustoimingu tegemiseks, samuti osas, mis ei näe ette täitevvõimust sõltumatu erapooletu otsustaja eelnevat nõusolekut Riigikogu liikme juures läbiotsimiseks.

Põhiseaduse (PS) § 76 esimene ja teine lause sätestavad: “Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.” Mida tähendab lause “Riigikogu liige on puutumatu”?

Puutumatus kindlustab parlamendi korrakohase toimimise ning takistab ebakohast sekkumist parlamendi töösse. Nii nagu ka riigikohus sedastas, peab see lause vältima riigikogu liikmete meelevaldset ja üksnes täitevvõimu esindajate otsustest lähtuvat allutamist sellistele riikliku sunni meetmetele, mis võivad oluliselt takistada saadikuülesannete täitmist, aga ennekõike kaitseb puutumatus nende isikuvabadusi.

Millisest kehtivas kriminaalmenetlusõiguses ette nähtud menetlusstaadiumist või -toimingust alates saab rääkida kriminaalvastutusele võtmisest?

Riigikohus leidis, et sellele küsimusele vastamisel tuleb lähtuda sellest, milline menetlusstaadium või -toiming vastab olemuslikult kõige enam PS § 76 teise lause mõttele. Teise lause mõte (kaitstav õigushüve) on tagada seadusandliku võimu korrakohast toimimist, vältides kriminaalmenetluse kasutamist poliitilise võitluse vahendina.

Ehk kõnealune norm peab eeskätt tõkestama poliitiliselt motiveeritud valikulist õigusmõistmist riigikogu liikmete üle. Selle normiga võetakse teistelt võimuharudelt võimalus muuta õiguskantsleri ja riigikogu nõusolekuta riigikogu koosseisu, see on n-ö demokraatia põhimõtte kindlustamine.

Kas riigikogu liiget võib kahtlustatavana kinni pidada, tema suhtes kohaldada tõkendit, vara arestida, seda läbi vaadata?

Neid menetlustoiminguid tohib teha, kui selle kohta on saadud riigi peaprokuröri taotluse alusel õiguskantsleri nõusolek. Kuna küsimuses nimetatud menetlustoimingu tegemine ei ole käsitatav riigikogu liikme kriminaalvastutusele võtmisena PS § 76 teise lause tähenduses, siis ei eelda nende menetlustoimingute tegemine riigikogu liikme suhtes ka õiguskantsleri ettepanekul antud riigikogu koosseisu enamuse nõusolekut.

Kas riigikogu liikme juures (nt autos, kodus) tohib teha läbiotsimist ilma täitevvõimust sõltumatu erapooletu otsustaja eelneva nõusolekuta?

Tohib küll, seda ei keela ka kehtiv kriminaalmenetluse seadustik ning see ei ole vastuolus ka PS § 76 teise lausega. Läbiotsimine ei takista vähemalt üldjuhul vahetult ja oluliselt rahvaesindaja ülesannete täitmist ning ei piira ka riigikogu liikme isikuvabadust, see menetlustoiming jääb väljapoole riigikogu liikme puutumatuse tuuma. Läbiotsimise eesmärk on leida objekt, mis pole seotud riigikogu liikme ametiülesannete täitmisega, ning kuritegu võib olla toime pandud hoopiski riigikogu liikme vastu.

Kas tohib läbi otsida riigikogu liikme tööruume?

Riigikohus sedastas, et läbiotsimise olemust arvestades on raske leida üldist kriteeriumi, eristamaks, millistes paikades ja millistel juhtudel toimuv läbiotsimine peab PS § 76 esimese lause kohaselt olema alati riigikogu liikme puutumatusega kaetud ja millistes paikades toimuv läbiotsimine mitte. Kuna antud kaasuse näol oli tegemist n-ö abstraktse normikontrolli menetlusega, siis kohus ei hinnanud, kas võib esineda üksikjuhtumeid, mil riigikogu liikmega seotud paigas toimuvaks läbiotsimiseks erikorra puudumine on PS § 76 esimese lausega vastuolus. Riigikohus fikseeris oma otsuses siiski olukorra, et põhiseadusega poleks vastuolu, kui seadusega oleks ette nähtud erikord (erapooletu otsustaja eelkontroll) vähemalt mõningate riigikogu liikmega seotud paikade läbiotsimiseks tingimusel, et see ei ohusta ebamõistlikult menetlustoimingu eesmärki.

Ehkki tavaliselt ei hõlma riigikogu liikme puutumatuse tuum kaitset läbiotsimise eest, võib läbiotsimine riigikogu liikme ametiülesannete täitmist siiski mõjutada. Selline olukord võib tekkida nt vajadusel läbi otsida riigikogu liikme tööruum, kui selle käigus võetakse riigikogu liikmelt ära mõni teabekandja, mis võib sisaldada tema ametiülesannete täitmiseks olulist informatsiooni; või kui läbiotsimise käigus võidakse hankida teavet, mis ei ole uuritava kuriteoga seotud ja mida hiljem on võimalik kasutada poliitilise protsessi mõjutamiseks.

Millisele olukorrale siis laieneb põhiseaduses sätestatud riigikogu liikme puutumatus?

Eelkõige on selle mõte kaitsta riigikogu liikme isikuvabadust. Ehk see seisneb üldjuhul keelus kohaldada riigikogu liikme suhtes teatud riikliku sunni meetmeid või teha seda ilma meetme kohaldajast sõltumatu otsustaja eel- või järelkontrollita. Puutumatus võib hõlmata kaitset väga erinevate sunnimeetmete eest ja seda nii kriminaalmenetluses kui ka väljaspool seda. Eelkõige peetakse siin silmas selliseid riikliku sunni abinõusid, millega kaasneb riigikogu liikmelt isikuvabaduse võtmine või selle piiramine. Näiteks võib see hõlmata ka olukorda, kus riigikogu liiget kohustatakse isiklikult osalema menetlustoimingus ajal, mil see takistab tema osavõttu riigikogu organite tööst. Riigikohus rõhutas, et erinevad riikliku sunni meetmed takistavad saadikuülesannete täitmist väga erineval määral ning kaitseabinõud puutumatuse tagamiseks võivad olla – ja mõnel juhul peavadki olema – erinevate sunnimeetmete puhul erinevad. Ehk mida suuremal määral abinõu Riigikogu liikme ülesannete täitmist ja seega ka riigikogu tööd mõjutab, seda kõrgemaid nõudmisi tuleb puutumatuse tagamiseks esitada meetme eel- ja/või järelkontrollile.

Riigikohus viibutas tähelepanu juhtimiseks ka näppu, et seadusandja otsustusruum riigikogu liikme puutumatuse sisustamisel ei ole siiski piiramatu. Nendeks piirideks on olukord, kus puutumatust ei tohi kehtestada sedavõrd kitsa või ebatõhusana, et see moonutaks puutumatuse olemust, jättes kaitse alt välja selle instituudi tuuma. Ehk kriitilises situatsioonis peab puutumatuse kord tagama kuritarvituste ärahoidmise ning puutumatuse instituudi abil ei saa riigikogu liikmeid muuta karistamatuteks või anda neile õigusi, mis kahjustavad ebaproportsionaalselt avalikku korda või teiste isikute õigusi ja huve. See kõik juba omakorda alluks põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu kontrollile.

Miks nad seal pritsivad?

Ilm on olnud ja jääb alati strateegiliseks. Sellega manipuleerimine on ülim viis salajase sõja pidamiseks, mille oskuslikul mõjutamisel muutub see jõukordajaks. Kuidas on võimalik teenida saagi hävinemise pealt, miks ostetakse turgudelt sooja või külma ilma optsioone, vihmasaju derivaate ning kas olete kuulnud NASA patendist, millega on kaitstud tehnoloogia, kuidas vihmast teha lumetormi? Lisaks veel Hiina Ilmamuutmise Büroo ja HAARP on märksõnad, mis leiavad käsitlemist põnevas dokumentaalfilmis “Miks nad seal pritsivad?”. Tegemist on järjega dokumentaalfilmile “Mida nad seal pritsivad?” Film on eestikeelse subtiitriga.

Vaatamiseks klõpsa: http://www.youtube.com/watch?v=fV4F0WjLPBo

Rakvere Kõrgemägi saab uue alguse!

Täna hommikul kohtusin Rakveres endise rakverlase ja Rakvere I Keskkooli vilistlase Aare Tamme’ga. Aaret võib kahtlemata tituleerida kõige edukamaks eestlasest mäesuusasportlaseks, kes on osalenud ka olümpial. Vähesed aga teavad, et Rakveres asuv Kõrgemägi on mitte ainult Aare, vaid ka paljude teiste sportlaste jaoks olnud koht, kust on saanud alguse edukas mäesuusasportlase karjäär (Rita ja Hardi Kroon, Toivo Küngas jne). Tänagi meenutas Aare, et olümpia ettevalmistusprogrammi aeroobset osa harjutas ta just Kõrgmäe metsades ja mäel joostes.

Meie kohtumise eesmärk aga seisnes selles, et Aare tuleb appi oma kogemustega (paljude mäesuusakeskuste arendamise kogemus) edasiste Kõrgemäe arengute planeerimisel ja korraldamisel. Täna sai ka põhimõtteliselt välja valitud Aare soovitusel  tõstuk, mis suusahuvilisi mäe otsa sõidutama hakkab. Samuti muud tegevused, mis vajavad erinevate ametiasutustega suhtlemist.

Lisaks kiitis Aare mäe profiili, mis rahuldab ka kõige nõudlikumat suusatajat, samuti on seal võimalik tegeleda mäesuusatamise algõppega ning rajada ka snowtube’i park.

Meie plaanidesse mahub ka suusamäe kõrvale nn staadioni krossiraja ehitus ning kokkulepe on sõlmitud “mäkketõusu” entusiastidega, kes teisele poole mäge ameerika stiilis raja ehitavad. Samuti oleme puhastanud ja laiendanud Kõrgemäe metsades 3 km murdmaasuusaraja, mis eelkõige talvel peaks leevendama Palermo suusaradade ülekoormatust.

 

IMG_3310

 

Järjekordne rahastamisskandaal on orbiidil?!

Ei läinudki palju aega mööda, kui sotsiaaldemokraatide rahastamisskandaali kõrval on tiirlemas juba uus tume pilv Keskerakonna rahaasjades. Sotsiaaldemokraatide skandaali osas on viimased vähemalt tunnistanud, et viga tehti, keskerakondlased aga eitavad varjatud rahastamist tõsimeeli. Isegi endine keskerakondlane Ain Seppik, kes oli pikaaegne finantssekretär selles organisatsioonis, ei tea juhtunust midagi. Kummaline?!

Lugemiseks klikka: http://www.postimees.ee/2095856/karus-jarelevalvekomisjon-peab-lausingu-vaiteid-uurima

 

Mida nad seal pritsivad?

Vahelduseks külapoliitikale midagi ka huvitavat, mis puudutab igaühte maailmas. Kunagi ülikoolis ei suutnud ma mõista, miks juuratudengile on vaja läbida keskkonnakaitsmisega seotud kursus, seda ei suutnud mõista ka paljud minu kursusekaaslased. Kukkusin isegi selle eksami läbi, sest läksin “mütsiga lööma”. Alles sellesse teemasse süvenemisel mõistsin keskkonnakaitsmisega seotud temaatikat hoopis teises valguses. Kui saastunud ja hapraks on elukeskkond inimeste oma kätega muudetud ning kui puudulikud on keskmise inimese teadmised keskkonnakaitsmisest üldse -kahjuks nii see on. Nii nagu on iga inimese ülimaks õigushüveks õigus elule, on tema ülimaks kohustuseks seda elukeskkonda kaitsta.

See film (eestikeelsete subtiitritega), mille vaatamiseks postitasin on väga sügavamõtteline ja kaasahaarava süzeega. Filmist saab hea ülevaate temaatikast nagu – keemiasabad, geoinsenerid, aerosoolprogrammid, planeediga toimuv. Mõne jaoks on tegemist vandenõuga, mõne jaoks aga millegi muuga. Eks vaadake ja otsustage ise! Igatahes filmivaatamise ühes tagajärjes olen kindel – teie pilgud on nüüdsest rohkem taevasse suunatud:)

Filmi vaatamiseks klikka:  Mida nad seal pritsivad?

Uhkustunne ei saa olla loosunglik!

Tõenäoliselt elasid paljud kaasa neljapäevasele korvpallilahingule Eesti ja Bulgaaria vahel. Mõnedki andsid oma poolehoiust ja kaasaelamisest teada valimishõngulises võtmes. Reformierakonna slogan “Uhke Eesti üle” pannakse kõnelema ka Facebooki postitustes ning eesrindlikult tegi seda reformierakondlane Marko Torm järgmises sedastuses “Uhke Rakvere üle, sest Rakveres pallinud Reinar ja Rain on väga hästi mängu sekkunud. Võitle, Eesti, võitle!” Jätka lugemist