Järjekordne rahastamisskandaal on orbiidil?!

Ei läinudki palju aega mööda, kui sotsiaaldemokraatide rahastamisskandaali kõrval on tiirlemas juba uus tume pilv Keskerakonna rahaasjades. Sotsiaaldemokraatide skandaali osas on viimased vähemalt tunnistanud, et viga tehti, keskerakondlased aga eitavad varjatud rahastamist tõsimeeli. Isegi endine keskerakondlane Ain Seppik, kes oli pikaaegne finantssekretär selles organisatsioonis, ei tea juhtunust midagi. Kummaline?!

Lugemiseks klikka: http://www.postimees.ee/2095856/karus-jarelevalvekomisjon-peab-lausingu-vaiteid-uurima

 

Mida nad seal pritsivad?

Vahelduseks külapoliitikale midagi ka huvitavat, mis puudutab igaühte maailmas. Kunagi ülikoolis ei suutnud ma mõista, miks juuratudengile on vaja läbida keskkonnakaitsmisega seotud kursus, seda ei suutnud mõista ka paljud minu kursusekaaslased. Kukkusin isegi selle eksami läbi, sest läksin “mütsiga lööma”. Alles sellesse teemasse süvenemisel mõistsin keskkonnakaitsmisega seotud temaatikat hoopis teises valguses. Kui saastunud ja hapraks on elukeskkond inimeste oma kätega muudetud ning kui puudulikud on keskmise inimese teadmised keskkonnakaitsmisest üldse -kahjuks nii see on. Nii nagu on iga inimese ülimaks õigushüveks õigus elule, on tema ülimaks kohustuseks seda elukeskkonda kaitsta.

See film (eestikeelsete subtiitritega), mille vaatamiseks postitasin on väga sügavamõtteline ja kaasahaarava süzeega. Filmist saab hea ülevaate temaatikast nagu – keemiasabad, geoinsenerid, aerosoolprogrammid, planeediga toimuv. Mõne jaoks on tegemist vandenõuga, mõne jaoks aga millegi muuga. Eks vaadake ja otsustage ise! Igatahes filmivaatamise ühes tagajärjes olen kindel – teie pilgud on nüüdsest rohkem taevasse suunatud:)

Filmi vaatamiseks klikka:  Mida nad seal pritsivad?

Uhkustunne ei saa olla loosunglik!

Tõenäoliselt elasid paljud kaasa neljapäevasele korvpallilahingule Eesti ja Bulgaaria vahel. Mõnedki andsid oma poolehoiust ja kaasaelamisest teada valimishõngulises võtmes. Reformierakonna slogan “Uhke Eesti üle” pannakse kõnelema ka Facebooki postitustes ning eesrindlikult tegi seda reformierakondlane Marko Torm järgmises sedastuses “Uhke Rakvere üle, sest Rakveres pallinud Reinar ja Rain on väga hästi mängu sekkunud. Võitle, Eesti, võitle!” Jätka lugemist

Rahvusvaheline karatelaager Rakveres

11 – 16.august toimub Rakvere Spordikeskuses järjekordne, juba traditsiooniks kujunenud rahvusvaheline karate suurlaager. Selguse huvides olgu öeldud, et tegemist on nn sportliku karate, mitte mõne karate koolkonna treeninglaagriga ning ülesehituselt ettevalmistava iseloomuga enne septembris Hispaanias toimuvaid maailmameistrivõistlusi. Jätka lugemist

Palermo Spordiklubi nimelugu

Palju on minult küsitud, miks on Rakvere linna spordiklubil kunagise Sitsiilia emiraati tähtsaima linna Palermo nimi? Ei ole ju mõistlik panna spordiklubile suvalise linna nime, kui puudub vähimalgi määral seos sellega. Mõistetav on näiteks Rakvere Spordiklubi või Pärnu Spordiklubi, kuid Palermo Spordiklubi – kõrvalseisjale kindlasti arusaamatu. Seevastu rakverelasele, kes vähegi oma kodulinna ajalugu tunneb võib aimata nimepaneku põhjust.

Jätka lugemist

Karate ja Mina, I osa

Aasta oli 1988, kui koos sõpradega läksin kuulutuse peale Rakvere nn kiriku spordihalli maadlussaali, kus toimus registreerimine karate treeningutele. Olime nõuka-aja noortena VHS-delt lõpmatult Chuck Norrise ja Bruce Lee löömafilme vaadanud ning lasknud endalgi tekkida huvi võitluskunstide vastu. Vähetähtis ei olnud ka fakt, et karate oli just põranda alt välja saanud või just välja saamas ning huvi selle spordiala vastu oli tohutu. Mäletan umbset maadlussaali ning kahte tollel ajal moekate vuntsidega asjameest rahvamassi keskel askeldamas. Hiljem sain teada, et ühe nimi oli Rainer Miltop ning teisel Arvo Taimsaar. Etteruttavalt olgu öeldud, et esimesest sai ka minu elu esimene ja tõsisem treener, vanust oli minul siis 12 eluaastat. Jätka lugemist