Puutumatus kindlustab parlamendi toimimise

Virumaa Teataja usutles mind Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelevalve Kolleegiumi hiljutine otsuse osas, millega jäeti rahuldamata õiguskantsleri taotlus tunnustada põhiseadusvastaseks kriminaalmenetluse seadustikus olevad sätted, mis annavad õiguskantslerile pädevuse anda nõusolek või keelduda selle andmisest Riigikogu liikme suhtes kriminaalmenetluses menetlustoimingu tegemiseks, samuti osas, mis ei näe ette täitevvõimust sõltumatu erapooletu otsustaja eelnevat nõusolekut Riigikogu liikme juures läbiotsimiseks.

Põhiseaduse (PS) § 76 esimene ja teine lause sätestavad: “Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.” Mida tähendab lause “Riigikogu liige on puutumatu”?

Puutumatus kindlustab parlamendi korrakohase toimimise ning takistab ebakohast sekkumist parlamendi töösse. Nii nagu ka riigikohus sedastas, peab see lause vältima riigikogu liikmete meelevaldset ja üksnes täitevvõimu esindajate otsustest lähtuvat allutamist sellistele riikliku sunni meetmetele, mis võivad oluliselt takistada saadikuülesannete täitmist, aga ennekõike kaitseb puutumatus nende isikuvabadusi.

Millisest kehtivas kriminaalmenetlusõiguses ette nähtud menetlusstaadiumist või -toimingust alates saab rääkida kriminaalvastutusele võtmisest?

Riigikohus leidis, et sellele küsimusele vastamisel tuleb lähtuda sellest, milline menetlusstaadium või -toiming vastab olemuslikult kõige enam PS § 76 teise lause mõttele. Teise lause mõte (kaitstav õigushüve) on tagada seadusandliku võimu korrakohast toimimist, vältides kriminaalmenetluse kasutamist poliitilise võitluse vahendina.

Ehk kõnealune norm peab eeskätt tõkestama poliitiliselt motiveeritud valikulist õigusmõistmist riigikogu liikmete üle. Selle normiga võetakse teistelt võimuharudelt võimalus muuta õiguskantsleri ja riigikogu nõusolekuta riigikogu koosseisu, see on n-ö demokraatia põhimõtte kindlustamine.

Kas riigikogu liiget võib kahtlustatavana kinni pidada, tema suhtes kohaldada tõkendit, vara arestida, seda läbi vaadata?

Neid menetlustoiminguid tohib teha, kui selle kohta on saadud riigi peaprokuröri taotluse alusel õiguskantsleri nõusolek. Kuna küsimuses nimetatud menetlustoimingu tegemine ei ole käsitatav riigikogu liikme kriminaalvastutusele võtmisena PS § 76 teise lause tähenduses, siis ei eelda nende menetlustoimingute tegemine riigikogu liikme suhtes ka õiguskantsleri ettepanekul antud riigikogu koosseisu enamuse nõusolekut.

Kas riigikogu liikme juures (nt autos, kodus) tohib teha läbiotsimist ilma täitevvõimust sõltumatu erapooletu otsustaja eelneva nõusolekuta?

Tohib küll, seda ei keela ka kehtiv kriminaalmenetluse seadustik ning see ei ole vastuolus ka PS § 76 teise lausega. Läbiotsimine ei takista vähemalt üldjuhul vahetult ja oluliselt rahvaesindaja ülesannete täitmist ning ei piira ka riigikogu liikme isikuvabadust, see menetlustoiming jääb väljapoole riigikogu liikme puutumatuse tuuma. Läbiotsimise eesmärk on leida objekt, mis pole seotud riigikogu liikme ametiülesannete täitmisega, ning kuritegu võib olla toime pandud hoopiski riigikogu liikme vastu.

Kas tohib läbi otsida riigikogu liikme tööruume?

Riigikohus sedastas, et läbiotsimise olemust arvestades on raske leida üldist kriteeriumi, eristamaks, millistes paikades ja millistel juhtudel toimuv läbiotsimine peab PS § 76 esimese lause kohaselt olema alati riigikogu liikme puutumatusega kaetud ja millistes paikades toimuv läbiotsimine mitte. Kuna antud kaasuse näol oli tegemist n-ö abstraktse normikontrolli menetlusega, siis kohus ei hinnanud, kas võib esineda üksikjuhtumeid, mil riigikogu liikmega seotud paigas toimuvaks läbiotsimiseks erikorra puudumine on PS § 76 esimese lausega vastuolus. Riigikohus fikseeris oma otsuses siiski olukorra, et põhiseadusega poleks vastuolu, kui seadusega oleks ette nähtud erikord (erapooletu otsustaja eelkontroll) vähemalt mõningate riigikogu liikmega seotud paikade läbiotsimiseks tingimusel, et see ei ohusta ebamõistlikult menetlustoimingu eesmärki.

Ehkki tavaliselt ei hõlma riigikogu liikme puutumatuse tuum kaitset läbiotsimise eest, võib läbiotsimine riigikogu liikme ametiülesannete täitmist siiski mõjutada. Selline olukord võib tekkida nt vajadusel läbi otsida riigikogu liikme tööruum, kui selle käigus võetakse riigikogu liikmelt ära mõni teabekandja, mis võib sisaldada tema ametiülesannete täitmiseks olulist informatsiooni; või kui läbiotsimise käigus võidakse hankida teavet, mis ei ole uuritava kuriteoga seotud ja mida hiljem on võimalik kasutada poliitilise protsessi mõjutamiseks.

Millisele olukorrale siis laieneb põhiseaduses sätestatud riigikogu liikme puutumatus?

Eelkõige on selle mõte kaitsta riigikogu liikme isikuvabadust. Ehk see seisneb üldjuhul keelus kohaldada riigikogu liikme suhtes teatud riikliku sunni meetmeid või teha seda ilma meetme kohaldajast sõltumatu otsustaja eel- või järelkontrollita. Puutumatus võib hõlmata kaitset väga erinevate sunnimeetmete eest ja seda nii kriminaalmenetluses kui ka väljaspool seda. Eelkõige peetakse siin silmas selliseid riikliku sunni abinõusid, millega kaasneb riigikogu liikmelt isikuvabaduse võtmine või selle piiramine. Näiteks võib see hõlmata ka olukorda, kus riigikogu liiget kohustatakse isiklikult osalema menetlustoimingus ajal, mil see takistab tema osavõttu riigikogu organite tööst. Riigikohus rõhutas, et erinevad riikliku sunni meetmed takistavad saadikuülesannete täitmist väga erineval määral ning kaitseabinõud puutumatuse tagamiseks võivad olla – ja mõnel juhul peavadki olema – erinevate sunnimeetmete puhul erinevad. Ehk mida suuremal määral abinõu Riigikogu liikme ülesannete täitmist ja seega ka riigikogu tööd mõjutab, seda kõrgemaid nõudmisi tuleb puutumatuse tagamiseks esitada meetme eel- ja/või järelkontrollile.

Riigikohus viibutas tähelepanu juhtimiseks ka näppu, et seadusandja otsustusruum riigikogu liikme puutumatuse sisustamisel ei ole siiski piiramatu. Nendeks piirideks on olukord, kus puutumatust ei tohi kehtestada sedavõrd kitsa või ebatõhusana, et see moonutaks puutumatuse olemust, jättes kaitse alt välja selle instituudi tuuma. Ehk kriitilises situatsioonis peab puutumatuse kord tagama kuritarvituste ärahoidmise ning puutumatuse instituudi abil ei saa riigikogu liikmeid muuta karistamatuteks või anda neile õigusi, mis kahjustavad ebaproportsionaalselt avalikku korda või teiste isikute õigusi ja huve. See kõik juba omakorda alluks põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu kontrollile.

Lisa kommentaar